Doktoril külas

Proua doktor: Mille üle te siis kaebate?

Mina: Olen viimasel ajal ebanormaalselt väsinud. See ei ole iseenesest mu jaoks mingi eriline uudis, aga lisaks on tekkinud kummalised pearinglused. Istun, järsku tunnen nõrkust ja maailm hakkab mu ümber pöörlema, teinekord kõndides tunnen, kuidas kõik hakkab ringi käima, napilt minestus tuleb peale. Õnneks päris ära minestanud veel ei ole.

Proua doktor: Vitamiine olete võtnud? Sööte korralikult?

Mina: Jah

Proua doktor: Aga mis te ise arvate, milles asi on?

Mina: (ei no kes meist siin arst on, kui teaksin, oleksin ise endale diagnoosi pannud) Ma ei oska öelda, äkki vererõhuga mingi jama? Ainepuudus?

Proua doktor kerge muigega: Äkki olete hoopis rase?

Mina: Ei, kahjuks mitte (tänks, suutsingi juba korraks oma meesdefitsiidi ära unustada).

Proua doktor: Kahju tõesti. Oleks ikka väga tore, kui te lapseootele jääksite.

Mina: Oleks küll (wtf, see on juba mingi kolmas kord, kus ta seda mulle mainib).

Proua doktor peale pikka mõtlemispausi, vaatlemist, katsumist: Teil on ülakeha väga pinges, keegi peaks siin sooja käega mudima ja neid valupunkte masseerima.

Mina: Tänan, äkki kirjutate retseptiga mulle selle kellegi?

Kui kõik muud eluhädad ravib armumine ja sünnitamine, siis unehäirete puhul soovitab mu arst konjakit proovida ! Ei teagi nüüd, kas nutta või naerda.