Selleks muidugi, et neist mitte kinni pidada. Lubasin endale suure suuga, et uuel aastal hakkan rohkem lugema. Nii ilukirjandust kui ka vähemalt kord nädalas põhjalikumalt enda erialaga seotud artikleid, uurimusi, maailmas toimuvast jne. Loomulikult oli plaan vähemalt kord nädalas trenni jõuda ja lisaks ka kord nädalas kitarrimängu harjutada jne jne. Nagu loo esimesest lausest juba aru võisite saada, ei ole ma oma lubadustega väga kaugele veel jõudnud. Lugemiselubaduse täitmiseks ostsin endale imelise masina ja siin ma nüüd siis olen – võtsin kätte põneva Stieg Larssoni triloogia ja muuks ei jäägi aega. Õnneks on kolmas raamat juba poole peal ning varsti siis saab edasi liikuda järgmiste lubaduste juurde. Õnneks on maailmalõpuaasta uusastalubaduste täitmiseks aega veel 11, 5 kuud.
Ricardo
21. Jan 2012 at 01:46
Mis selle “rohkem lugeda” tegelik mõte on? Miks see otsus hea on? Mingi asendustegevus? Või mis? Mina pole kunagi tulnud mõttele, et hakkaks õige rohkem lugema. Mulle näib hoopis, et lugemine on seotud mingite tunnetega ja lugemistuhin tekib iseeneselikult ilma temaatilise projektita.
Mis otsuseid sa veel tegid? Päris huvitav oleks kuulda.
printsidjahobused
30. Jan 2012 at 23:54
Mulle on tegelikult alati lugeda meeldinud, aga esimese sammu tegemine on alati raske olnud. Kuid kui raamat käes, siis mõtlen, miks ma juba varem seda kätte ei võtnud. Nii et minu puhul on see projektipõhine ettevõtmine meeldetuletuseks, et lugeda on lahe ja et seda tuleb tihemini teha.