Olen hetkel ühe suurima eludilemma lahendamise ees – oma kodu soetamine. Hakkan kohe varsti eeleel pensionini jõudma ehk siis kolmekümnenda sünnipäevani ja kuivõrd siiani olen elu suht planeerimatult elanud, siis oleks mõistlik vanaduspõlve kindlustamisele ja oma kodu soetamise peale mõtlema hakata. Arvestades oma oskamatust paarisuhte loomisel, siis vaevalt, et lähiajal prints valge hobuse ja korteriga ka minuni jõuab. Ning ega mul ei ole oodata ka mingit pärandit, mis mu püsiva elukoha probleemi ära lahendaks. Eks üürikorterid on ju ka olemas, aga vaevalt, et ma 70selt jõuaksin kord paari aasta tagant oma kodinaid pakkima hakata. Selline elu, kus sul peale arvuti, ühe riiuli ja veekeetja suurt muud vara ei ole (sest mine tea, millal pead jälle kolima hakkama ja mine tea, millise sisustusega korterisse satud), ei tekita just erilist turvatunnet. Sotsiaalkorterid ei tundu ka just väga rõõmus perspektiiv. Olukorrale lisab vürtsi veel ka see, et laenutagatiseks mul mingit kinnisvara panna ei ole. Nii oleks mõistlik ära kasutada KredExi laenukäenduse võimalus, mida saab kuni kolmekümnendas eluaastas noored taodelda. 10% sissemaksuks peaksin korraliku kokkuhoiudistsipliiniga kokku saama küll (kui muidugi mingit ootamatut suurt kulutust ei teki).
Aga dilemma seisneb selles, et kuhu piirkonda endale korterit osta. Arvestades, et Tallinn kohana ei ole mulle kuidagi koduseks muutunud, siis liikus üks mõte Kose suunas. Ilmselgelt linnapiirkondades, mis oleksid rohkem kodusemad, näiteks Kadrioru või Pirita või Viimsi kinnisvarale mu rahakott peale ei hakka. Kose kasuks räägib kindlasti see, et paar head sõpra mul juba elab seal ning oleksid väga rõõmsad selle üle, kui mina ka sinna koliksin. Teiseks oleks koht mu maakodu suhtes peaaegu et poolel teel. Rahulikust elukeskkonnast rääkimata. Miinuseks aga see, et see tähendaks koju ja tööle sõitmiseks päris korralikku ajakulu. No ja kui mõnikord peaks tekkima tahtmine õhtul Tallinnas kuskile välja minna või kui töölähetusest saabumine jääks sellisele ajale, kus ühistransporti Kose suunas ei liigu, siis tuleks ennast kellegi juurde ööbima sokutada. Mis tähendaks, et sõltumatuse säilitamiseks oleks suht oluline autot omada. Aga kuna mul on juba üks auto, mille kulud katan mina, kuid seda kasutab mu ema, siis ei saa ma puht finantsiliselt teist autot endale lubada.
Põhidilemma seisnebki võimaliku uue kodu asukoas: kas valida kodune elukeskkond, millega lisanduks aga üpriski ebameeldiv logistika või siis vähekodune elukeskkond mugava logistigaga?! Või siis oleks mõistlik ostu üldse veel edasi lükata, püüda ennast kõvasti distsiplineerida ja iga sent kõrvale panna ning osta korter paari-kolme aasta pärast!? Krt küll, ma ei tea, kuidas õiget valikut teha. Korteri ostmine ei ole ka päris nii lihtne kui e-lugeri ostmine, et kui ei meeldi, müün maha või annan sõbrale.
Ricardo
25. Jan 2012 at 10:12
Olen elanud Mustamäel, Lasnamäel, Südalinnas, Rocca al Mares ja Pirital. Räägin neist järjekorras.
1) Mustamäe -piirkond on oluliselt hubasem ja meeleolukam teistest uuslinnaosadest (rohkem maalt pärit eestlaseid, vähem kõrghooneid, kõrghaljastus, avarad ja hoolitsetud õuealad, suhteliselt väljakujunenud elanikkond, mis toetub kunagistele koperatiivmajadele). Viimastel aastatel on siiski palju võõrandumist -korterid üüritakse välja, hoovides on liiga palju autosid. Lasteaiad on lähedal.
2) Lasnamäe -ära sinna mine. Ängistav. Lastel puuduvad mängimisvõimalused. Autode üleküllus. Totaalne võõrandumine.
3) Südalinn (elasin väga heas majas) -sa ei vaja autot. Kõik ostu -ja teeninduskohad on lähedal. Halb on mürasaaste ja tolm (kui asud suurema tee ääres, ei saa aknaid lahti hoida, sest hiljem pead hakkama tolmu pühkima jmt). Lapsega veidi tüütu, sest ainsad jalutuskohad on pargid, mis hakkavad tasapisi tüütama.
4) Rocca al mare. Põhimõtteliselt hea piirkond, kuid puuduseks on uute kõrghoonete ja kaubanduskeskuste ehitamine. Suur liikluskoormus. Jalutuskohti peaaegu ei ole (kuigi see kõlab uskumatult), sest on olemas vaid üks ” suur ring”, mis kulgeb mööda vabaõhumuuseumi teed. Lasteaedasid ja norm. koole peale tammjärve kooli ei ole. Samas on pirkond siiski üldiselt hea auraga.
5) Pirita (+Mähe) -igas mõttes hea piirkond: suur liikumisvabadus, on olemas lasteaiad, koolid ja sportimisvõimalused. Valdavalt eesti elanikkond + mõned enam-vähem norm. venelased. Kaunis rannaäärne tee kesklinna.
Kui valida hubasus + pikk autosõit vs kõledus aga lähedus, siis eelistaksin ise ilmselt hubasust. Kuigi ummikutes istumine nõuab aega on siiski mõnus koduaknast kasepuud vaadata ja teada, et lapsed ei astu rohu sees turritava pudelipõhja või süstla peale.